Mòned kolumbialaste eripàrad vol 1

1. Pàris tihti nàgime kuidas kohalikud kannavad raskeid esemeid pea peal. Nàiteks meie suurt kohvrit on juba 2 korda niimoodi kantud.

2. Me oleme otsinud suveniiripoodidest tuhatoose - ja ei ole kordagi nàinud! Ja yldse - vàga harva on nàha suitsetavaid inimesi.

3. Nànnimyyjad katkestavad myymise juba esimese "No" peale (vastupidiselt Egiptuse, Tyrgi ja Hiina myyjatele)

4. Kui istud taksosse tagaistmele, pead ukse lukustama

5. Tuhat peesot nimelatakse "mill"íks. "Mill" vòiks ju million olla, eks ole. Mitte tuhat.

to be cont.

Igayhele oma

Tana oli siis selline paev kus laksime molemad oma teed.
Olja laks Playa Blancale, yks voimalusi kogeda kariibi mere helesinist vett ja valget liiva. Mina jain tuult ja surfivoimalust ootama. Yldiselt on Olja siin juba moned paevad noudnud, et tema tahab sinist vett ja seega on mul hea meel, et ta lopuks seda ka sai. Cartagena merevee varv on enam-vahem sama mis kodus, kuigi oluliselt soojem loomulikult.

Olja kommentar: vàike mootorpaat tòi 30 turisti kohale - Playa Blanca on selle koha nimi. Ylduselt inimesi rannas oli vàhe, umbes sama palju turiste kui ka kohalikke nànnimyyjaid. Natuke ma tegin neid ka ònnelikuks - ostsin cocacolat ja jààtist.
Sain tuttavaks yhe argentiina tydrukuga, kellega kahe peale rentisime pàiksevarju ja kordamòòda valvasime kotte/kàisime ujumas.
Vesi on +30 ma arvan. Igatàhes vàga soe ja puhas.


Ylo jàtkab: Mina laksin tana siis yksi surfama. Koha peal muidugi juba moned tuttavad eelmisest korrast. Tana tuli tuul ja oli ka paike, seega sain yle sooja sillerdava vee kihutada. Vees ei pidanud kyll takistusi olema peale monede kivide, aga ikka keset lahte kytsin pomaki mingi takistuse vastu. Tuleb valja, et kalamehed otsustasid hakata maa pealt vorku sisse tombama. Onneks midagi hullemat ei juhtunud.

Ohtul kaisime samas sushikohas soomas.

Linnaekskursioon

Tána sebis hotelli omanik meile giidi. Ta andis meile raha-tagasi garantii rahulolu kohta. Tuli Antonio, tugev seksuaalvahemuste esindaja. Tais meigis, 15 sormusega (hobe smaragdidega). Aga tegelane oli toesti vaga hea giid. Kaisime esiteks yhes kloostris, mis oli mae otsas ja kust avanes fantastiline vaade linnale. Kloostril endal oli vaga armas siseou.

Jargmiseks laksime St Felipe kindlust kylastama. See on paris uhke kindlus, kujundatud Euroopa militaartehnoloogide poolt 16sajandil. Eriparane oli seal selline kaikude systeem, mis oli moeldud esiteks liikumiseks patareide vahel, aga ka kommunikeerimiseks ja vaenlaste ryndamiseks.
Antonio naitas meile ka vanalinna ja seal erinevaid olulisi hooneid, sealhulgas kohta, kuhu koguti aafrikast toodud orje ja ka maja kus hoiti linna kulda ja smaragde. Parast seda hakkas Antonio meid viima erinevatesse linna butiikidesse ja koige pikemalt pidime olema smaragdipoes, kus vaga yritas Oljale mingeid paarituhande dollari hinnalisi sormuseid sokutada.
Tana ostsime jalle hulga puuvilju poest, millest meloni ja yhe grenadilla ka ara soime.

Lounat soime yhes taitsa kohalikus sooklas, kus tehti taiesti soodavat kohalikku toitu (supp (tyypi herne) ja praad - frityyritud kana, plantaani, ubade ja riisiga).

Kokku louna maksis ca 4 eurot kahele.
Proovisime ka surfama minna, aga seekord tuult piisavalt ei tulnud. Ehk homme uuesti.
Ohtut soime yhel agedal vanalinna valjakul - seekord pitsa ja pasta.
Hard Rock Cafe Cartagenas joime mojito cubano ja Olja vottis mingi alkoholivaba aarmisel maitsva suure kokteili. Laheme nyyd magama.

Surf Cartagenas

Tána Olja suutis ajalehe vahelt olevalt kaardilt leida surfiklubi Cartagenas. Laksimegi sinna. Klubi oli kyll lahti, aga soovitati kraam votta alates kella 15.00st kuna siis tuleb tugev tuul. Korval oli aga lahe kahekorruseline kohvik, kus oli teine korrus ja see asi enam vahem vee aares. Teisel korrusel aga lamamistoolid, kunstmuru ja yldse vaga tore.
Tellisime seal jalle varsked mahlad. Seal pakuti ka ceviche- mida oleme korra Bogotas juba proovinud.

Siin tehti seda teisest kalast, aga jalle oli vaga hea. See on nii hea toit, et seda voib enam-vahem maiustusena pugida. Votsime seda kaks korda. Kalamehed toid vahepeal paatidega merelt kala – igasuguseid elukaid, kuigi vaikesi ahvenaid oli ka.

Sobival ajal laksin siis surfama. Varustus anti vaga mugav kuigi oluliselt vaiksem laud kui mul kodus (117 liitrit kodus, siin 103l). Vesi oli supersoe, ei olnud vaja kalipsot, aga votsin yhe pikkade kaistega sargi, et kaitsta paikese vastu.
Soitsin ca 2 tundi. Paris suured lained, aga eriti ei murdunud, seega oli vaga monus soita. Paike ka liialt ei poletanud.
Ohtust soime yhe linnapargi aarses majas teisel korrusel. Seal olid mingid eripakkumised kalast. Paberil ega piltidega seda kirjas ei olnud, seega kysisime ettekandja soovitust. Saime mingi praetud valge kala lisanditega. Joime suured maracuyá mahlad.

Medellini ilustandardid

Arvestades, et kogu maailm liigub pigem yhtlustuvate ilustandardite poole, on huvitav todeda, et moned kohad tahavad eristuda. Medellin naiteks.
Siin on ilustandardiks lisaks ka mujal aktsepteeritavatele suurtele rindadele ka suur tagumik. Ma ei suuda pilti leida veebist, aga kui te suudate ette kujutada enam-vahem normaalseid jalgu, mille otsas on paar numbrit suurem tagumik, siis see ongi Medellini eeskuju. Ja seda muidugi loomulikult ei saavuta, vaid Medellinis on riigi koige suurem plastilise kirurgia toostus ja need tagumikud siis tehakse selliseks. Lisaks muidugi ka rinnad, huuled ja muu vark ja Medellinis on taiesti aktsepteeritav, et isa kingib naiteks tytrele rinnaopi.

Lisaks on veel huvitav, et ylekaalulisust naistel pigem rohutatakse - st et just ylekaalulised on nii liibuvates riietes nagu sardellid. Ja ylekaalulised mehed pidid siin olema popimad, kuna enamik tanaval magavaid eluheidikuid on peened, aga rikkamad saavad endale korralikumat toitu lubada. Ja muide koige kovem kohalik toit on selline, kus on paar praetud muna, suur peekoniviil, verivorst, praetud tavalised vorstid, oad ja avokaado - jah koik yhel taldrikul.

Cartagena

Joudsime tana Cartagenasse Kariibi mere rannikul. See on imearmas linn ja me oleme mingis uhkes butiikhotellis taiesti vanalinna keskel. Me oleme eraldi korrusel kus on yks teine tuba ka. Oma rodu on, kuigi vaade on yle katuste.

Kaisime just linna peal kolamas ja soime yhes popis sushikohas ohtust. Seal kokk pakkus valja, et ta ise valib meile oma soovitustega toidud valja. Ja loomulikult oli vaga maitsev, kuigi koik mis ta pakkus olid erinevad makid.