Veevarustus oaasi

Kuna oleme kõrbes, siis on veevarustus loogiliselt oluline. Siin on see lahendatud mingi 3000 aasta vanuse Pärsia tehnoloogiaga. See lähtub sellest, et kus on mäed, on vesi (pean selle kohta kuskilt täpsemalt uurima, kuna ei saa täpselt sellest aru, aga igatahes asi toimib). Oaas on mägedest eemal ja vee saamiseks on vaja kaevata auk maasse. Alguses kaevatakse suht oaasi lähedale aga mäe suunas üks auk. Siis kui vesi ära kaob kümnete aastate pärast, siis järgmine mäele lähemale ja ühendatakse kanaliga esimese auguga. Nii edasi ja edasi kuni lõpuks päris mäe juurde. Kuna maapind tõuseb, siis augud lähevad järjest sügavamaks (alates paarist meetrist kuni 25m).
Huvitav on veel see, et hõimud omavahel läbi ei saa ja ühte kanalit ei suuda jagada. Seepärast on igal hõimul oma aukude rida. Teisel pildil puhastab mees kanalit, mis kive ja liiva täis läheb. Kanal ise on nii kõrge, et selles saab oaasi jalutada.